Järvepõllu 7 kortermaja on ühe ansamblina kavandatud kvartali osa. Kolme korterelamut (Järvepõllu 7, 9 jaJärvesalu 5) ühendab ühtne, ilma piirdeaedadeta ja haljastatud välisruum. Kortermajad on kavandatud nn galeriimajadena. Majade keskosad (kuhu korteriuksed avanevad) on avatud välisõhule. Majade keskosi ühendab kaarjas, laienev ja kitsenev jalakäiguala.

Järvepõllu 7 kahekorruseline 10-korteriga kortermaja on kavandatud suuremate 3-4-toaliste, eramulaadset ruumi pakkuvate korteritega, mis on ka suuremate rõdude ja terrassidega.

Maja on U-kujulise ülesehitusega, 4-toalised korterid on maja nurkades ja läänekülge jäävad 3-toalised korterid.

Kortermajade arhitektuurne välislahendus järgib Järvesalu elurajooni tumeda-heleda materjali ja horisontaalide rõhutamise praktikat. Esimese korruse osas on hele krohvkate, teine korrus kaetakse tumedatoonilistefassaadiplaatidega. Sarnaselt eramutega on rõdud kujundatud konsoolsena ja konsoolsete varikatustega. Rõdupiirdeks on alumises pooles fassaadiplaat ja ülemises pooles täisklaaslahendus.

Välisviimistlus

Välissein 1. Korrus – Õhekrohv / hallikasvalge
Välissein 2. Korrus – Tsementkiudplaat / Equitone tectiva TE 85 / tumehall
Aknad, terrassiuksed – Tumehall / RAL 7015
Välisuksed – Tumehall / RAL 7015
Veeplekid – Tumehall / RR23
Parapetiplekid – Tumehall / RR23
Sokkel – Hall / NCS S 3502-Y
Terrassid – Immutatud terrassilaud
Väline valgustus – Integreeritud konsoolsete katuste ja rõdu alla

Konstruktsioonid

Vundament – Hoone rajatakse raudbetoonist lintvundamentidele. Vundeerimisel on arvestatud, et hoonete ümber rajatakse drenaaži süsteem, mis juhib ära sadude ajal tekkiva kõrgenenud pinnasevee.

Välisseinad – Välisseinad on laotud 190 mm betoon-õõnesplokkidest. Seinad on täis valatud ja armeeritud. Pikad müüriosad tuleb jagada osadeks deformatsioonivuukidega. Laotud müüriosad seotakse külgnevate raudbetoonkonstruktsioonidega. Avade sildamine kandevseintes on projekteeritud kohtraudbetoonist monoliitsete sillustega ja raudbetoontüüpsillustena. Välisseinad soojustatakse 200 mm EPS 60 Silver plaatidega. Viimistluseks 1. korrusel Caparol Carbon soojusisolatsiooni liitsüsteem silikoonvärviga viimistluskrohviga. Viimistluseks teisel korrusel tsementkiud fassaadiplaadid, mis paigaldatakse vertikaalsetele kübarroovidele.

Katus – Katuslaed on projekteeritud 265mm eelpingestatud õõnespaneelidest, näiteks E- Betoonelement HCE tüüpi paneelid. Hoone katuslagi on lahendatud soojustatud lamekatusena ja sisemise sadevee ärajuhtimisega. Katuse põhikalded 1:40-le antakse kaldulõigatud EPS 60 Silver soojustusplaatidega, mille peale paigaldataksetuulutussoontega mineraalvilla plaadid, n. Rockwool Roofrock 50. Katusele tagatakse piisav tuulutus kas parapeti või alarõhutuulutite kaudu. Hüdroisolatsioon ühekihiline polüestervõrguga armeeritud polümeerkate PROTAN SE.

Vahelaed – Vahelaed on projekteeritud 220 ja 265 mm kõrgustest eelpingestatud õõnespaneelidest, näiteks E-Betoonelement HCE tüüpi paneelid. Kasutatud on ka 265 mm kõrguseid massiivplaate. Paneelide peal onsammumüra plaat ja kohtraudbetoonist plaat paksusega 80mm, kus on sisse paigaldatud vesipõrandakütte torustik. Märgade ruumide põrandad hüdroisoleeritakse ja vesi juhitakse kalletega äravoolu trappidesse. Kalded on antud kiudbetoonvaluga paneelide peale.

Kandvad siseseinad – Hoonete sisemised kandevseinad on projekteeritud 240 mm betoonõõnesplokkidest. Seinad on täis valatud ja armeeritud. Pikad müüriosad tuleb jagada osadeks deformatsiooni- vuukidega. Korteritevahelised betoonõõnesplokkidest seinad täiendatakse 42 mm teraskarkassil kipsplaatseintega. Karkassivahel mineraalvill ja kipsplaat n. Gyproc GEK tugevdatud plaat.

Mittekandvad siseseinad – Mittekandvad siseseinad on 66 mm teraskarkassil kipsplaatseinad. Karkassi vahel pehme mineraalvill heliisolatsiooniks ja kipsplaat on n. Gyproc GEK tugevdatud plaat.

Konsoolsed rõdud ja varikatused – Konsoolsete rõdude peakandjateks on terastalad RHS 200x100x6. Terastalad on kinnitatud M20 keemilise ankruga vahelaepaneelile. Rõdu terastalade vahel paiknevad 45×150 puittalad, mille peale antakse puittaladega kalle. Rõdupiire tehakse pooles kõrguses puitkarkassil ja kaetakse tsementkiud-fassaadiplaatidega. Rõdupiirde ülemine osa on täisklaaspiire alumiinium U-profiilis.

Terrassid tehakse immutatud terrassilaudadest.
Aknad, terrassiuksed ja rõduuksed on puit-alumiinium konstruktsioonis.

Välisuksed soojustatud manteluksed.

Välisvalgustus Integreeritud varikatuse alla

Siseviimistlus

Põrandad – Esikute, wc-de ja vannitubade põrandad kaetakse keraamiliste laatidega. Tubade põrandad kaetakse parketiga.
Seinad pahteldatakse ja värvitakse. Pesuruumide seinad kaetakse keraamiliste plaatidega ja värvitakse vastavalt sisearhitektuursele lahendusele.
Laed pahteldatakse ja värvitakse.

Küte ja ventilatsioon, jahutus. Hoone soojusvarustus toimub hoone esimesele korrusele tehnilisse ruumi rajatavast soojuspumpadega soojussõlmest. Soojusvarustuse allikas on lokaalne vertikaalne maaküte soojuspumpadega. Maakütte torud rajatakse vertikaalasetusega, selleks paigutatakse kollektorid (pinnase- sondid) puuraukudesse. Hoonesse paigaldatakse vesi-põrandküttesüsteem. Põrandkütte kollektorid paigaldatakse seinapealsetesse kollektorkappidesse (garderoobi kappi või abiruumi).

Ventilatsiooni põhisüsteemid on mehhaanilise sissepuhke-väljatõmbesüsteemid koos soojuse utiliseerimisega.Ventilatsioonisüsteemide kavandamisel on arvestatud ruumide otstarvet, paiknemist ja töörežiime. Õhu sissevõtt ventilatsiooniseadmesse toimub välisseinalt. Väljavise seadmest suunatakse katusele šahtides asuvate väljavisketorude kaudu. Igaks korteris on oma ventilatsiooniagregaat personaalse juhtimisevõimalusega.

Kõikides korterites on valmidus jahutussüsteemi lisamiseks.

Veevarustus ja kanalisatsioon. Korterelamusse rajatakse majandus-joogiveevarustuse süsteem. Soojavee süsteem on ette nähtud ringlustorustikuga. Projekteeritava korterelamu esimese välisseina taha, alumisel korrusel asuvasse tehnilisse ruumi on ette nähtud hoone peaveemõõdusõlm külmaveearvestiga ø20 mm (Qn=2,1 m3/h). Veesisend uuakse tehnilisse ruumi hülsstorus. Kanalisatsiooni eelvooluks on olemasolev tänaval paiknev ühiskanalisatsioon. Kinnistute sademevete juhtimine olmereoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.

Ridaelamu sademevee kanalisatsioon ja drenaaž. Projekteeritud kortermaja katusevee vooluhulk on ca 3 l/s. Katusepinna sademevesi juhitakse läbi projekteeritud sademeveekanalisatsiooni sademevee liitumispunkti. Osalise parkalpinna sademevesi juhtitakse vertikaalplaneeringukohaselt kahte suunda haljasalale. Haljasaladele on ette nähtud muruluugiga restkaevud. Sademevee juhtimine/imbumine ühiskanalisatsiooni on keelatud

Elekter ja sidevarustus. Antud projektiosaga on projekteeritud korterelamule elektrivarustus kinnistu piiril paiknevast liitumiskilbist. Kinnistusiseselt on ette nähtud toitekaablid perspektiivsetele elektriautode laadimispunktidele ja välisvalgustitele. Lahendatud on ka hoone kordusmaandus. Projekteeritud on korterelamutele sidevarustus kinnistute piiri lähedal paiknevast sidekaevust. Sidekaevust onkinnistu piirini toodud sidetoru D100mm (olemasolev), mis ühendatakse projekteeritava kinnistusisese sidekanalisatsiooniga.

Hoone välisvalgustus. Hoone välisvalgustus koosneb elamu kõnnitee ja parkimisala piiril asuvatest madalatest valgustuspostidest,kõnniteede ääres haljasaladel asuvatest madalatest valgustuspostidest, hoone varikatuste all olevatest valgustitest ning terrassidel paiknevatest valgustitest.

Elektriautode laadimistaristu. Elektriautode laadijad on perspektiivsed, neid füüsiliselt elektri töövõtus ei paigaldata. Projektiga on lahendatud perspektiivsete elektriautode laadijate kaabeldus. Hoonete peakilpidesse projekteeritakse iga korteri elektriauto laadija tarvis kaitselüliti 1x16A. Iga korteri laadija poolt tarvitatud energiat mõõdetakse vastava korteri elektriarvestiga. Igal korteril on oma personaalne elektriauto laadimispunkti võimalus parkimiskohal.

Päikesepaneelid. Hoone planeeritakse varustada PV-inverteritega ja liituda kui mikrotootja, hoonele planeeritakse PV-paneele ca 8 kW võimsusega.

Kinnistu (65301:001:5306) paikneb Rae vallas Peetri alevikus. Kinnistu Järvepõllu 7 on hoonestamata. Kolmele kõrvutiasetsevale kinnistule (Järvepõllu 7 ja 9 ning Järvesalu 5) on planeeritud ehitada ühtset kvartalit moodustavad kahekorruselised korterelamud. Kolme kinnistut piirab ida ja lõuna poolt tänav, edelast ja loodest olemasolevad korterelamute krundid. Järvepõllu 7 kinnistutel on kuni 2 m kõrgune langus põhja suunas. 

Sissesõit, parkimine ja kõnniteed. Sissesõit on kinnistuteni rajatud, kuid vajab korrigeerimist seoses parkimisala ja jäätmeaediku täpsema paigutamisega. Järvepõllu 7 ja 9 majade parkimisala rajatakse ühise sissesõiduga Järvepõllu teelt. Järvepõllu 7 ja 9 majade vahelisele alale jäävale parkimisalale on kavandatud 38 parkimiskohta, Järvepõllu 7 jaoks 20 ja Järvepõllu 9 jaoks 16 kohta. Parkimiskohad on kavandatud 90 kraadise nurga all, parkimiskoha laius on 2.6 m. Parklimiskohad on hooneteakendega seintest vähemalt 7 m kaugusel. Autolaternate häiriva mõju vähendamiseks istutatakse põõsaid ja hekke terrasside ning akendega fassaadide ja parkimisala vahele. Kahel pool Järvepõllu 7 ja 9 parkimisala on kavandatud 2 m laiused sillutiskiviga kõnniteed võimaldamakskummagi maja juurde eraldi ligipääsutänava poolt. Kõnniteed ja sillutatud alad on kolme maja grupi jaoks lahendatud nii, et ühendavad kortermaju omavahel ja tagavad pääsu laste mänguplatsidele ja õuele.

Vertikaalplaneerimine. Kortermaja kinnistu reljeef on lainjas ja langusega põhja suunas. Kortermaja paremaks suhestamiseks tänavateja varemplaneeritud hoonestusega on vaja maapinna kõrgust tõsta kinnistute keskosas. Parkimisalade kalded antakse Järvepõllu 7 ja 9 puhul kahes suunas, tänava poole sadevee kanalisatsiooni ja põhjapiiril oleva kraavi suunas. Kinnistu kirdeosas kujuneb märgatav kalle kraavi suunas ja seetõttu on seal piirkonnas soklisein kõrgem jakorterite terrassidele on kavandatud tugiseinad. Valdavalt jäävad kalded majade ümber haljasaladel laugeks ja vihmaveed saavad imbuda krundi piire pinnasesse. Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele ja tee maa-alale on keelatud.

Piirdeaiad. Piirdeaedu ei rajata.

Heakord. Jäätmete kogumise konteinerite jaoks rajatakse jäätmekonteinerite aedik. Aedik rajatakse sama põhimõtte ja lahendusega nagu piirdeaiad kvartalis – vertikaalsete puitlippidega teraspostidel, 1.3 m kõrgusena. Tagatakse min. 4 m lai juurdepääsutee konteinerite tee juurdepääsuks ja käsitsi teisaldamiseks. Prügivedu korraldatakse vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjale. Sõlmida tuleb korraldatud jäätmeveo leping piirkonna jäätmevedajaga.

Hoone tuleohuklass, kasutusviis ja kasutusotstarve.  Korterelamu tuleohutusklass on TP1, kasutusviis I, kasutusotstarve 11220 kolme ja enam korteriga elamu.

Tuleohutuskujad.Hoonetevaheline kuja min 8 meetrit on tagatud planeeritava hoonestusega.

Tuletõkkesektsioonid, tuletundlikkus. Hoone on jagatud tuletõkkesektsioonideks korruste kaupa. Hoone iga korter, tehnilised ruumid, panipaikade osa ja korruseid läbivad tehniliste kommunikatsiooni šahtid moodustavad eraldi tuletõkkesektsiooni. Tuletõkketarindite tulepüsivus on EI60. Tuletõkkesektsioonide piirid on tähistatud korruseplaanidel ja lõigetel. Avatäidete tulepüsivus tuletõkketarindites on min EI30. Horisontaalpinna tuletõkketarindi avatäide peab vastama 100% tarindi tulepüsivusajale. Hingedel tuletõkkeuksed peavad vastama min Sa nõudele ning tuletõkkeuksed,mis on evakuatsioonitrepikoja piiril, min S200 nõudele. Tehniliste ruumide tuletõkkeuksed peavad olemavarustatud sulgemisseadmetega. Kommunikatsioonide läbiviikude tulepüsivus tuletõkketarindites on min EI30, vastavalt tarindi tuletõkkenõudele. Villaribad paigaldatakse tuletõkkesektsiooni piirile nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Tuletõkestuseks tuleb kasutada minimaalselt 200 mm laiust mineraalvilla riba, mille tuletundlikkus on A2 või A1 ning paakumistemperatuur minimaalselt 1000°C. Mineraalvilla tihedus peab olema minimaalselt 60 kg/m3. Tuletõkkepaigaldamisel tuleb jälgida, et seina ja tuletõkke vahele ei jääks tühemikke.

Pääsud pööningule, katusele. Katusele pääs on tagatud trepimademelt kohtkindla seinaredeli ja katuseluugi kaudu

Tulekahjusignalisatsioon.Hoone igasse korterisse paigaldatakse vähemalt 1 autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur (suitsuandur).

Koostas arhitekt Pille Nagel